Arvuti töötab tegelikult ainult bittide ja baitidega, mida saab väljendada numbritega. Üks bait (mis koosneb 8-st bitist) võimaldab salvestada arve 0...255 ehk 2 astmel 8. Tekst on arvutis ka tegelikult numbritena salvestatud, igale sümbolile vastab mingi number. Selles saab veenduda kasutades programmi "Hex Editor XVI32". Salvesta mingi tekst Notepad-is .txt failina (ANSI kodeeringuga) ja vaata seda faili Hex Editoriga. Seejärel salvesta sama fail Unicode või UTF kodeeringuga ja vaata uuesti Hex Editoriga. Ansi kodeering kasutab iga sümboli kodeerimiseks (numbriks muutmiseks) ainult ühte baiti, Unicode ja UTF mitut baiti. Kui on vaja .txt faili salvestada korraga mitmes keeles teksti, peab kasutama Unicode või UTF kodeeringut kuna 255 eri sümbolist (mida Ansi võimaldab) jääb siis väheks.
Halltoonides (grayscale) pildid on arvutis salvestatud nii, et iga piksel ehk väikseim pildi osake võtab mälus ühe baidi. Eri halltoonide võimalik arv on siis 256.
RGB pildid (red, green, blue) kasutavad iga pikseli jaoks vähemalt kolme baiti - üks bait iga värvikanali jaoks, tihti kasutatakse ka neljandat baiti pikseli läbipaistvuse salvestamiseks.
Uuemad programmid võimaldavad kasutada ka 16-bitiseid pilte, ühes värvikanalis on siis halltoone 2 astmel 16 ehk 65536.
Möödaminnes mainisin ka GameMaker-it, see asub http://www.yoyogames.com/gamemaker
Tasub kindlasti vaadata neid loenguid: Introduction to Computer Science I
Esimene loeng räägib umbes samast asjast, millest ma sel teisipäeval rääkisin - mis on bitt ja bait.
Teist loengut tasub ka vaadata, seal räägitakse Scratch-ist, mida meil on ka plaanis järgmine kord arvutiringis õppida.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar